Kukeseenepirukas

/Prindi retsept/
Kukeseeneneelud on mul juba mõnda aega peal käinud, aga pole senini veel mahti olnud, et mõtetest tegudeni jõuda. Nüüd on turgudel juba kukeseene hinnad niivõrd mõistlikud, et patt on tühjade kätega sealt ära tulla ja ehk jõuab varsti metsagi. Ja praegu on just super aeg midagi kukeseentega ette võtta, sest nad on nii vahvad nöbinad veel :)
Kuna mul meeslemmik endiselt arvab, et ta seeni ei söö (ta lihtsalt ei tea kui palju ta tegelikult seeni söönud on :P) otsustasin kompromissiks esimesed nöbinad pirukaks teha. Aluseks võtsin ühe oma lemmikpiruka retsepti ja kohandasin seda vastavalt olukorrale. Lisasin juurde veel suitsupeekonit, et seenemaitsele midagi tugevat juurde tuua ja uskuge või mitte- võttis teine tükikese juurdegi! Piruka põhja saad tervilikuma kasutades osaliselt täistera nisujahu. Mulle selline põhi lihtsalt maitseb rohkem, tervislik pool on seal pigem boonuseks. Kui kodus kukeseene jahu ei juhtu olema, siis pole ka miskit katki, asenda see lihtsalt (täistera) nisujahuga.

Kogusest jagub neljale tugevaks kõhutäieks ja kuuele kergemaks ampsuks.

Põhi:
2 dl jahu (1/3 kogusest täistera nisujahu)
100g võid
1 suurem porgand
1 sl kukeseene jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
Täidis:
300g kukeseeni
1 sibul
1 pakk (110g) suitsupeekonit
200g maitserohelisega CremeBonjouri või toorjuustu
väike kimp värsket tilli
soola
valget pipart
1 dl piima
3 muna
 

Koori ja riivi porgand peene riiviga. Sega omavahel jahud, küpsetuspulber ja sool. Lisa kuivainetele toasoe või tükkidena ning riivitud porgand ning töötle ühtlaseks tainaks. Tõsta saadud tainapall pooleks tunnikeseks külmkappi.

Pese seened ja lase neil korralikult ära kuivada. Suured seened haki peenemaks, väiksed nöpsikud võib terveks jätta. Koori ja haki sibul ning lõika peekon peenikesteks ribadeks. Tõsta seened, peekon ja hakitud sibul pannile ning kuumuta seni kuni seened enam vedelikku endast ei väljuta. Kui pannile tekib liigne vedelik, mis ära ei aurustu, siis vala see ära. Tõsta pann tulelt ning jäta segu jahtuma.

Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Vooderda 26 cm läbimõõduga pirukavorm küpsetuspaberiga või määri võiga. Suru taigen vormi põhjale ning äärtele ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit.

Klopi munad kausis lahti, lisa pehmeks hõõrutud CremeBonjour ning piim ja sega ühtlaseks. Lisa juurde jahtunud seenesegu ning haki juurde väike peotäis tilli. Maitsesta soola ja valge pipraga. Vala segu eelküpsetatud põhjale ning küpseta 200 kraadi juures veel 25-30 minutit.


Enne piruka lahti lõikamist lase tal veidi vormis jahtuda.
Serveeri värske salatiga.

Värske köögiviljasalat

See on meie kõige igapäevasem salat, mida tarbime suvel ohtralt grilli kõrvale ja muidu aastaringselt sooja toidu lisandiks võiks lihtsalt kergeks lõunaseks ampsuks. Kuidagi on kujunenud nii, et koostisained on alati külmkapis olemas (see on see poes alateadlikult korvi tõstmine) ja vajamineval hetkel on ainult tükeldamise ja kokkusegamise vaev ning kiire kõrvaline on olemas.

Vaja läheb:
1/2 - 3/4 hiina kapsa pead
1 pikk või 2 lühikest aiamaa kurki
2-3 tomatit
1 õun
1 paprika
1 väike punane sibul
peotäis värsket tilli
1-2 sl oliiviõli
väike törts äädikat
soola
pipart
suhkrut




Koori sibul, õun ning puhasta paprika seemnekodadest. Haki kõik köögiviljad sobiva suurusega tükkideks ning tõsta kaussi. Sega õlist, äädikast ning maitseainetest kokku kaste ning vala kaussi. Haki peale värske till ning sega kõik hoolega läbi.

Suur maasikatort

Vana, hea ja aegumatu biskviittort oma kõige rikkalikumal kujul - kolmekihiline, maasikatest mahlaseks immutatud, tugevalt kohupiimakreemine ja kõik see veel omakorda hiiglasliku maasikakuhja alla peidetud. Just selline on minu sünnipäeva "firmatort", mida sõbrad ja sugulased juba nädalaid enne pidustusi mulle meelde hakkavad tuletama, et ma jumala eest midagi muud ette ei võtaks..  ja kullakesed, te ei pea muretsema, ma teen seda rõõmuga!
Tordile olen alati küpsetanud kolm kihti ja kõik nad eraldi, sest biskviidi sirgeteks kihtideks lõikamine (eriti veel ahjuplaadi suurused lahmakad tükid) ei ole minu tugevaim külg. Immutamiseks kasutan tavaliselt värsketest maasikatest tehtud toormoosi, aga kui eelmisest aastast on sügavkülma järele jäänud mõni tops, siis see on ideaalne koht, kus need enne värske kraami pealetungi ära kasutada.
Kreemi olen teinud nii pakikohupiimaga kui kohupiimakreemiga ja minule isiklikult meeldib kui neid mõlemaid on pooleks. Samuti võib kasutada nii maitsestamata kohupiima kui vanillikohupiima, aga maitsestamata kohupiimale võib lisada veidi vanillisuhkrut või -essentsi ja vajadusel veidi enam suhkrut.
Kaunistamiseks soovitan kasutada nii palju maasikaid kui käepärast on ja tordile mahub - mida rohkem, seda uhkem!

Biskviittaigen (3tk):
15 muna
15 sl suhkrut
15 sl jahu
1,5 tl vanillisuhkrut

Immutamiseks (3 kihti):
600-700g maasikatoormoosi
1 apelsini mahl

Kihtide vahele (2 kihti):
400g vanillimaitselist kohupiima(kreemi)
4 dl 35% rõõska koort
5-6 spl suhkrut

Katteks:
400g vanillimaitselist kohupiima(kreemi)
4 dl 35% rõõska koort
5-6 spl suhkrut

Kaunistamiseks:
1-1,5 kg maasikaid

Valmista kõigepealt biskviittaina kihid. Selleks vahusta munad suhkrutega tugevaks vahuks. Kõigepealt siis 5 muna, 5 spl suhkrut, 0,5 tl vanillisuhkrut ja hiljem veel 5 spl jahu. Sõelu ettevaatlikult sisse jahu ning vala segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Kuumuta ahi 180 kraadini ning küpseta umbes 15 (kuni 20) minutit või kuni biskviit on kena kuldpruuni värvuse omandanud. Tõsta esimene biskviidikiht ahjust välja jahtuma ja küpseta samuti ka järgmised kaks.
Sel ajal kui üks kiht on ahjus vahusta järgmise põhja jaoks mune.

Kihtide immutamiseks valmista maasikatoormoos ning lisa sellele ühe apelsini mahl, mis muudab moosi veidi vedelamaks ja annab õrna tsitruse mekki.

Vahusta täidise jaoks rõõsk koor suhkruga, lisa kohupiim ning sega kõik ühtlaseks kreemiks.

Laota esimene biskviidi kiht tordialusele ning immuta see 1/3 maasikatoormoosiga ning lase mõni hetk sisse imbuda. Kata moosikiht poole koguse vahukoore-kohupiimakreemiga ning aseta peale järgmine biskviidikiht. Immuta jälle moosiga ning kata teise poole kreemiga. Tõsta peale viimane kiht biskviiti ning immuta see toormoosiga.
*Kihid tõstan ma üksteise peale küpsetuspaberi abil- tõstan biskviidi tagurpidi alusele ning tõmban siis küpsetuspaberi selle põhja küljest ära. Nii on kergem kihte üksteise otsa sättida ning ka paberi eemaldamine on tunduvalt lihtsam.

Tõmba tordile kile peale ja jäta jahedasse tõmbama. soovitatavalt üleöö.

Järgmisel päeval viimistle tort tund-paar varem või vahetult enne serveerimist.
Vahusta katte jaoks rõõsk koor suhkruga ning sega kohupiimaga ühtlaseks kreemiks. Määri see ühtlaselt tordi pinnale ja külgedele. Kaunista värskete maasikatega, soovi või vajaduse korral lisa värvilisaks ka muid marju või puuvilju.

Lõhe-brokolipirukas

/Prindi retsept/
Tänu väikesele kogusele tugevamaitselisele sinihallitusjuustule on tegu ühe pikantse pirukaga, mida võib ka pühapäevakülalistele pakkuda. Kui aga sinihallitusjuustuga soojad suhted ei ole, siis asenda see veidi suurema koguse tavalise riivitud juustuga ja saad tulemuseks ühe maitsva igapäevapiruka.

Kogusest jagub neljale kuni kuuele.

 
Põhi:
2 dl jahu
80g võid
50g riivitud juustu
1 tl küpsetuspulbrit
2 sl külma vett

Kate:
300g lõhefileed (ilma naha ja luudeta)
1 keskmine brokolipea
1 porrulauk
2 dl kohvikoort
2 muna
peotäis värsket tilli
50g sinihallitusjuustu
soola, sidrunipipart



Lõika lõhefilee väikesteks kuubikuteks, määri sisse soola ja sidrunipipraga ning jäta maitsestuma.

Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Töötle jahu, riivjuust, toasoe või ja küpsetuspulber purutaoliseks tainaks. Lisa 2-3 sl külma vett ja sõtku taigen ühtlaseks.

Määri 26 cm läbimõõduga pirukavorm võiga ning suru taigen selle põhjale ja äärtele. Eelküpseta põhja 200 kraadi juures 10 minutit.

Aja potis soolaga maitsestatud vesi keema. Lõika brokoli väiksemateks õisikuteks ning viiluta porru hele osa. Tõsta brokoli ja porru keevasse vette ning lase umbes 5 minutit keeda. Kurna sõelale.

Klopi munad lahti ning sega kohvikoore ja hakitud tilliga. Maitsesta segu soola, pipraga.

Kata eelküpsetatud põhi lõhetükkide, brokoli-porruga ning sinihallitusjuustu tükkidega. Vala peale muna-kooresegu ning küpseta 200 kraadi juures veel umbes 25 minutit või kuni kooresegu on hüübinud.

Lase pirukal enne lahti lõikamist veidi jahtuda.

Retsept mugandatult 100 rooga sarjast "Kiirelt ja tervislikult"

Troopiline jäätis

/Prindi retsept/
Meie väikeses perekonnas on juba mõnda aega uus liige-jäätisemasin. Ostusoov oli juba ammu, aga sügavkülma ruumi tegemine võttis oodatust veidi enam aega. Esimesed tutvumiskatsetused masinaga on tehtud ja nüüd olen ka ühe jagamist väärt jäätisega ühelepoole saanud.
Tegu on ühe eriti mangose ja kreemja jäätisega, mis ei jätnud isegi mu mitte kõige suuremast mangosõbrast meeslemmikut külmaks. Endast ma üldse rääkima ei hakka, sest minu jaoks üks õige magus ja küps mango on suisa "püha vili". Meie kaubandusvõrgus on kahjuks neid väga häid mangosid pea võimatu saada ja seetõttu kasutasin ka jäätises värskete viljade asemel hoopis ühte imehead manopüreed (pilt allpool), mida tasub otsida Tallinnast Piprapoest või Stockmannist. Väärt kraam!
Jäätises kasuta kindlasti kreemjat kookospiima, mitte tavalist ja rõõsk koor vali vastavalt eelistusele- vahukoorega saad kreemjama tulemuse, kohvikoorega aga tiba lahjema. 

Kogusest valmib umbes liitri jagu jäätist (veidi rohkem).

Vaja läheb:
1 purk mangopüreed (East End Alphonso)
4 dl kreemjat kookospiima (SantaMaria Extra creamy coconut milk)
2 dl rõõska koort (kovi- või vahukoor)
3 sl suhkrut
1 banaan
1 laimi mahl








Kuumuta potis kohvikoor, kookospiim ja suhkur pidevalt segades keemiseni. Ära keema lase! Tõsta pott tulelt ja jahuta segu maha.
Püreesta banaan  laimimahla ja osa kooreseguga ühtlaseks. Lisa ülejäänud kooresegu ja mangopüree ning sega ühtlaseks massiks. Tõsta segu külmikusse ja jahuta külmikukülmaks. Võimalusel lase tal seal üleöö seista.
Valmista segust vastavalt jäätisemasina instruktsioonidele jäätis.
Valmis jäätist võib kohe masinpehmena süüa  ja ülejäänud sügavkülma säilitamiseks tõsta.
Sügavkülmas hoitud jäätis võta 10-15 minutit enne serveerimist külmkappi sulama.

Parim on kodutehtud jäätis tegemise päeval kas masinpehmena või peale mõnetunnist külmutamist. Säilib kodujäätis siiski tunduvalt vähem aega kui poest ostetu, seega ei tasu seda suurtes kogustes ette valmistada.

*Väiksema masinaga tuleks jäätist teha väiksem kogus või siis masinasse panna kahes jaos.

Gupta ehk Gruusia veiselihakotletid rosinatega

/Prindi retsept/
Guptaks nimetatakse Gruusia päritolu kotlette, mida süüakse ilma lisandita. Seetõttu sobiks Guptat pakkuda eelroaks või suupisteks. Samas võib neid ka mõne lisandiga pearoaks manustada, värske salatiga näiteks, et kotletid omas elemendis ikka särada saaks :) Oluliseks faktoriks roa serveerimisel on võis hautatud rosinad- need lihtsalt peavad olema! Samuti ka tainasse peidetud Kreeka pähklid, mis süües kergelt hamba alla krudisema jäävad.. oh ma võtaks selle meenutamise peale meeleldi veel ühe lihase ampsu..kui oleks.
Kotletid jäävad väga maitsvad ka lambaliha kasutades, aga siis võiks juba lusikaotsaga väheke kaneeli ka tainasse segada.
Grusiinid ise valmistavad Guptat keedetud lihaga, aga Nami-Nami hakklihaga versioon võitis Gruusia koolitusel mu südame- muuseas kiirem ja lihtsam viis ka!

Kogusest valmib 12-14 kotletti.

Vaja läheb:
500g veisehakkliha
4 sl rosinaid
50g Kreeka pähkleid
1 keedetud kartul
väike peotäis värsket peterselli
1 muna
1 tl soola
1/4 tl purustatud musta pipart
võid praadimiseks

Serveerimiseks:
50g rosinaid
1-2 sl võid
peterselli



Purusta köögikombainis kreeka pähklid ja rosinad. Lisa muna, hakkliha, keedetud ja riivitud kartul, hakitud petersell, sool ja purustatud must pipar. Töötle kõik ühtlaseks tainaks. Vormi kotletitainast käte vahel ovaalsed kotletid.

Sulata väikesel pannil 1-2 sl võid ja hauta rosinaid mõõdukal kuumusel umbes 10 minutit, kuni nad pehmeks ja pontsakaks tõmbuvad.

Sulata pannil tükike võid ning prae kotletid mõlemalt poolt pruuniks. Nõruta kotletid köögipaberil liigsest rasvast ning lao serveerimisalusele külg-külje kõrval. Raputa peale võis hautatud rosinad ning käte vahel väiksemaks rebitud petersell.

Retsept väikeste mugandustega Nami-Namist.

Kana-köögiviljakaste pastale

/Prindi retsept/
See retsept on mul ammu juba ühest vahvast blogist, Kayotic Kitchen, `must-do-listi` kõrvale pandud juhtudeks, kui enesel pea tühi on. Ja vahel on ju väga hea teiste geniaalsete ideede peal liugu lasta! Geniaalseks teeb selle kastme just tema lihtsus koostisainetes. Nagu te vist juba aru olete saanud, siis mulle üldse meeldivad köögis märksõnad lihtne, kiire ja kerge. Ja vaatamata kastme tiba pikemale valmimisajale, ei ole kokal seal siiski suurt miskit peale veidikese hakkimise ja segamise teha. Kaste on küll mõeldud pastale, aga jätke natuke kastet kausi või poti põhja alles, et hiljem see mõne viilu ciabattaga puhtaks "limpsida". See oleks nagu väikeseks magustoiduks peale pasta söömist :)

Vaja läheb:
1 suurem porgand
2 varsselleri vart
1 keskmise suurusega sibul
2 küüslauguküünt
3 kanakintsu
2,5 dl kanapuljongit
100g peekonit
purk purustatud tomateid (umbes 400g)
kuivatatud basiilikut
meresoola
purustatud musta pipart
1 sl võiid praadimiseks

400-500g meelepärast pastatoodet



Koori progand ja sibul ning lõika nad koos varsselleriga lohakateks tükkideks. Tõsta tükid köögikombaini ning lase peeneks seguks.
Koori ja haki küüslauguküüned peeneks.
Haki peekon peeneteks ribadeks või kuubikuteks.

Sulata  pannil tükike võid ning vala peale peenestatud köögiviljasegu ja peekonitükid. Prae 3-4 minutit. Lisa peenestatud küüslauk ning kuumuta veel umbes minuti jagu. Tõsta segu potti, vala peale tomatikonserv ja kanapuljong. Maitsesta soola, purustatud musta pipra ja kuivatatud basiilikuga ning lase keema tõusta. Tõsta potti ka kanakoivad ning lase mõõdukal kuumusel 45-50 minutit haududa.

Tõsta pott tulelt ning võta kanakoivad välja jahtuma. Jäta potis olev kaste kaane alla sooja.

Nüüd oleks paras aeg makaronid keema panna.

Kui kanakoivad on veidi jahtunud, siis eemalda neilt nahk ning puhasta liha luudelt. Tõsta puhastatud kanaliha kastmesse tagasi ning sega läbi.

Serveeri vastavalt soovile - tõsta igale portsjonile eraldi kastet peale või sega eelnevalt makaronid kastme hulka.

Biskviitkattega rabarberikook

/Prindi retsept/
Selle koogiga tuleb mulle alati meelde varane lapsepõlv, kus meie majas muid rabarberikooke ei tuntudki, kui seesamune klassikaline rabarberikook. Ja ega vana arm ei roosteta! Nüüd on muidugi kõrvale tekkinud palju häid ja veel paremaid koogikesi, aga see biskviitkattega rabarberikook- see oli on ja jääb!

Põhi:
150g võid
3/4 dl suhkrut
1 muna
3,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola

400g rabarbereid
2-3 sl suhkrut
1 tl kaneeli

Biskviitkate:
4 muna
3 sl jahu
1 tl tärklist
4 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut


Valmista kõigepealt koogipõhi. Selle jaoks vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna, jahu, küpsetuspulber ja sool ning töötle ühtlaseks tainaks. Lihtsaim viis selleks on köögikombaini kasutades. Tõsta põhjataigen pooleks tunnikeseks külmkappi.

Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Koori ja haki rabarberivarred. Sega kokku suhkur ja kaneel.

Rulli põhjataigen koogiplaadi suuruseks (24x30cm) ristkülikuks. Mina tavaliselt joonistan plaadi põhja küpsetuspaberile, tõstan tainapalli selle keskele, raputan peale kergelt jahu ja siis rullin taina joonistatud ristküliku sisse. Võib ka taina selleks vastaval alusel valmis rullida ja siis tainarulli abil koogivormi tõsta või lihtsalt käte või klaasipõhja abil vormi põhjale suruda. Kasuta kindlasti kõrgete äärtega koogivormi, kuna alguses on biskviit kõrge ja kohev.

Kata põhi hakitud rabarberitükkidega ning raputa peale kaneelisuhkur. Tõsta põhi ahju ning küpseta 200 kraadi juures 20 minutit.

Samal ajal valmista biskviitkate. Vahusta toasoojad munad suhkru ja vanillisuhkruga. Sega omavahel jahu ja tärklis ning sõelu vaikselt munavahu hulka, samal ajal munavahtu ettevaatlikult lusikaga alt üles tõstes. Nii ei vaju munavaht kokku. Vala biskviitkate eelküpsenud põhjale, lükka pealt siledaks ning küpseta 200 kraadi juures veel 10-12 minutit. Biskviitkate peab olema pealt kuldpruun. Tõmba ahju uks lahti ja lase koogil veidi jahtuda.

Kook on väga maitsev nii soojalt kui jahtunult.

Ahjus küpsetatud toorvorstid kirsstomatite ja palsamiäädikaga

/Prindi retsept/
Toorvorste ei pea tingimata suvel ja grilli peal valmistama, väga maitsva ja lihtsa roa võib ka ahjus küpsetades saada. Ja lihtsa all mõtlen ma lihtsat valmistusviisi, mitte lihtsaid maitseomadusi! Palsamiäädikas koostöös sibula ja küüslauguga annab tulemuseks imehea aroomiga maitseelamuse, mille juurde pöörduks üha uuesti tagasi. Toorvorstidena kasuta naturaalse maitsega vorstikesi. Mina kasutasin keskmisest tiba jämmumaid toorvorste ja seega kujunes ka küpsetusaeg algsest retseptist oluliselt pikemaks. Õnneks olid mul ka turult just ostetud tugevama kestaga ploomtomatid, mis kohe kiiresti puruks ei küpsenud. Tomateid tasubki vastavalt vorstikestele valida- peenemate vorstidega sobivad pehmema kestaga küpsemad tomatid ja jämedamate vorstide jaoks vali siis veidi "tahkemad" tomatid. Sibulat peljata ei maksa, sest need on minu arvates selle roa pärliks!

Vaja läheb:
1 pakk toorvorstikesi (u. 500g)
3-4 punast sibulat
6 keskmise suurusega küüslauguküünt
2-3 sl oliiviõli
4-5 sl palsamiäädikat
soola
purustatud musta pipart
400-500g kirss- või ploomatomateid
peotäis värsket basiilikut







Aseta ahi 175 kraadi juurde soojenema.

Koori sibulad ja küüslauguküüned. Sibulad lõika sektoriteks ja küüslauguküüned suru laia noaga lamedaks, et nad tugevamat maitset väljutaks.

Tõsta toorvorstid, sektoriteks lõigatud sibulad ja lamedaks pressitud küüslauguküüned ahjuvormi. Vala peale oliiviõli ning raputa üle soola ja purustatud musta pipraga. Sega kätega, et kõik komponendid saaks maitseõliga kokku ning säti sibulad ja vorstikesed vaheliti.
Tõsta vorm ahju ja küpseta 175 kraadi juures 15-20 minutit, kuni vorstikesed hakkavad pealt kergelt pruunistuma.

Tõsta vorm ahjust välja, vala vormi kirss(ploom-)tomatid ning nõruta peale palsamiäädikas. Sega vormi sisu läbi, et kõik komponendid saaks palsamiäädikakastmega kokku. Küpseta samal kuumusel veel umbes 20-40 minutit või kuni vorstikesed küpsed on.
*Suur erinevus küpsetusajas tuleneb erineva jämedusega vorstidest. Minul kulus jämedamate vorstidega kokku 20+ 40 minutit. Peenemate vorstidega võib kogu küpsetusaeg olla 30-40 minutit.

Puista valmis roale vormis või igale portsjonile peale käte vahel puruks rebitud värsked basiilikulehed.

Serveerida võib iseseisva roana pakkudes kõrvale näiteks ciabattat või ka toekama roana kartuli vm lisandina.

**Roas võib kasutada ka sektoriteks lõigatud kartuleid. Sellisel juhul lisa nad vormi koos toorvorstide, sibula ja küüslauguga ning kasuta veidi julgemalt õli, maitseaineid ja hiljem palsamiäädikat.

* Retsept pärineb Nami-Namist.

Suitsukana-brokoli-pastaroog

/Prindi retsept/
Otsustasin ükspäev suviselt sportlikuks hakata ja rattaga paar kiiremat ringi teha. Panin oma lemmikud kõrva laulma ja hakkasin Haapsalu poole väntama. Kõik oleks nagu olnud viimasepeal- päike siras ja minek oli hea, aga kell hakkas õhtusöögiaega näitama ja keerasin otsa ringi ning võtsin sihtpunktiks kodu. Ja mis siis? Ütleme nii, et eelneval "heal minekul" oli ka hea põhjus- tugev taganttuul! Tagasitee läbimiseks kulus umbes poole kauem aega ja vahepeal (tõusud+tuul) tundus, et liiguksin kiiremini edasi ratast enese kõrval lükates. Mööduvad autojuhid vaatasid ka kohati sellise näoga, et mis sellel preilnal viga on, et edasi ei taha liikuda. Üldisest autojuhtide liikluskultuuritusest jalgratturite suhtes ma üldse rääkima ei hakkagi. Raske vaeva ja ajutise kõnevõime kaotusega jõudsin siiski koju ja otsustasin järgmine kord ilmastikutingimusi põhjalikumalt uurida ja maanteesõitu enam mitte eriti praktiseerida.
Peale väikest kogumist oli selge, et olemasolevate vahenditega tuli teha miskit kiiret ja kerget, aga seejuures ikka maitsvat, kuidas muidu!? Sellises olukorras, kus ei viitsi/ei taha/ei jaksa kaua pliidi ääres vaaritada, on see kergelt koorene, krõmpsuva brokoli ja suitsuse kanaga pastaroog just nagu rusikas silmaauku. Suviselt kerge ja kiiresti valmiv, seejuures siiski väga maitsev ja värske!  Suitsukana asemel võib kasutusele võtta ka suitsusingi ja julgemad võivad veidi vunki lisada ka tšillihelvestega.

Kogusest jagub kolmele.

Vaja läheb:
1 väiksem brokolipea ( u. 200g õisikuid)
250g meelepärast pastatoodet (fussili või penne sobib hästi)
1 suurem suitsukanakoib
1 keskmine porrulauk
2 küüslauguküünt
2 dl kohvikoort
1 sl toorjuustu
poole sidruni mahl
(aroomi-)soola
purustatud musta pipart
1 sl võid
* soovi korral näpuotsaga tšillihelbeid
* Parmesanilaaste serveerimiseks




Keeda makaronid vastavalt pakendil olevatele juhistele soolaga maitsestatud vees pehmeks.

Pese brokoli külma vee all ja murra väikesteks õisikuteks. Brokoli võib lisada makaronidele umbes 3-4 minutit enne keetmise lõppu või keeta eraldi, lastes soolaga maitsestatud veel (vesi võiks ikka soolane olla) keema tõusta, siis brokoli vette visates ja 3-4 minutit keeda lastes.

Kurna makaronidelt ja brokolilt vesi ning jäta nõrguma.

Sulata pannil või. Lõika porru hele osa pooleks ning viiluta, vala pannile ning kuumuta pehmenemiseni. Koori ja haki küüslauguküüned, lisa porrule ning kuumuta veel minutike. Vala peale kohvikoor ning lase keema tõusta. Lisa 1 sl toorjuustu ning kuumuta segades kuni juustu sulamise ja kastme paksenemiseni.

Pressi kastmesse sidruni mahl (alguses võid 1/4 sidruni mahla pressida ja siis hiljem vajadusel teine 1/4 lisada), maitsesta (aroomi-)soola ja purustatud musta pipraga. *Kui kasutad tšillihelbeid, siis lisa ka neid näpuotsaga.

Vala kastmesse puhastatud ja tükeldatud suitsukanakoib, makaronid ja brokoli. Sega kõik läbi ja kuumuta üheskoos veel umbes minuti jagu.

Serveerimisel võib peale tõmmata Parmesani laaste.

Maasika-rabarberivorm killukese apelsiniga

/Prindi retsept/
Tegin seda magustoidu sel nädalal juba teiskordselt, sest head asja ei ole kunagi liiga palju! Muidugi ka see väike asjaolu, et ma olen vist eneselegi märkamatut rabarberisõltlaseks hakanud. Ja mida sõltlased teevad? Muidugi tarbivad!
Vormimagustoitude võluks on see, et nad valmivad kergema vaeva ja väiksema hunniku määrdunud nõudega kui mõni koogike. See konkreetne isend siin on mõnusalt hapuka sisuga, mida tasakaalustab magus purukate ja täpikeseks i-le on muidugi apelsin! Serveerida oleks soovituslik (loe: kohustuslik) seda vormi just leigena, sest siis tulevad kõik maitsenüansid kõige paremini esile. Kõrvale võiks pakkuda väikese pallikese vaniljejäätist. Mitte, et ta seda vajaks, aga ega küll küllale liiga tee :)

Kogusest jagub kuni kaheksale.

Täidis:
500g rabarberit (kooritud, hakitud)
300g maasikaid
0,5 dl suhkrut
3sl apelsinist pressitud mahla
3 sl maisitärklist

Puru:
2 dl jahu
1 dl suhkrut (valge ja pruun pooleks)
1 tl kaneeli
1 apelsini riivitud koor
75g võid
1 tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola



 
Aseta ahi 200 kraadi juurde soojenema.

Valmista kõigepealt purukate. Selleks sega omavahel jahu, suhkrud, kaneel, küpsetuspulber ja sool. Lisa toasoe või ning töötle ühtlaseks purutaoliseks tainaks. Lisa riivitud apelsinikoor ning sega läbi.

Koori ja viiluta rabarberivarred ning lõika maasikad sektoriteks. Vala peale suhkur, maisitärklis ning apelsinist pigistatud mahl ja sega kõik kokku.

Vala segu ühte suurde või mitmesse väikesesse ahjuvormi. Pudista peale puru ning küpseta 200 kraadi juures 35 minutit.

Serveeri leigena!
Kõrvale võib pakkuda vaniljejäätist, vahukoort või vahustatavat vaniljekastet.

Brokolipüreesupp suitsulõhega

/Prindi retsept/
S: Järgmine kord võiksid mingit püreesuppi teha.
E: Ok, ma teeks miskit brokoliga?!
S: Mis sa sinna veel paned?
E: Porrut kindlasti...
S: Vaat, et kartulit ka ikka paned!
E: No eks ma ikka panen. Kala ka äkki? Või kana?
S: Kui, siis lõhet...ja kartuliga!

Mõeldud-tehtud ja nii see supp sündiski. Mina sain oma brokoli ja S oma kartulid.

Supp on tänu brokolile toitainetest pulbitsev. Nimelt on brokolis eriti kõrge A,K ja C vitamiini ning kiudainete sisaldus. Mina, kui piimatoodete mittejooja, olen aga eriti tänulik brokoli kõrgele kaltsiumisisaldusele. Veel pidavat ta aitama ennetada vähki, südamehaigusi ja isegi insulti! Niiet tasub leida oma toidulaual väike ruum ka brokoli jaoks!
Et muidu õrnamaitselisele brokolile veidi vunki lisada, kasutasin maitselisaks veidi suitsulõhet ja sidrunimahla. Kellele sellest veel väheks jääb võib asja veel kirevamaks muuta ühe priske tükikese sinihallitusjuustuga. Lõhe võib supile lisada enne püreestamist või hiljem juba valmistoodangule väikeste tükkidena. Maitseainete ja -rohelisega võib julgelt ringi käia ning vastavalt maitse-eelistustele midagi veel lisada või lisamata jätta.

Kogusest jagub neljale-viiele.

Vaja läheb:
1 keskmine brokolipea (500g)
2 keskmise suurusega porrulauku
2 keskmise suurusega kartulit
2-3 prisket küüslauguküünt
1 liiter köögiviljapuljongit
200g suitsulõhet
2 dl kohvikoort
1 sidrun (mahl)
peotäis maitserohelist (till, petersell)
soola
purustatud musta pipart
1 sl võid






Koori kartulid ja lõika väiksemateks kuubikuteks. Pese brokoli ning eralda õisikud varrest. Tõsta õisikud kõrvale ja koori ning tükelda tugev varreosa.
Lõika porru hele osa pooleks ja siis viiluta. Koori küüslauguküüned ning haki peeneks.

Sulata tükike võid pannil. Lisa hakitud porru ning kuumuta pehmenemiseni (umbes 3-4 minuti), lisa hakitud küüslauk ning kuumuta veel umbes minutike.

Aja potis puljong keema. Vala puljongile peale praetud porru ja küüslauk, hakitud kartulid ning brokoli varreosad. Keeda kuni köögiviljad on peaaegu pehmed (umbes 15 minutit). Vala nüüd potti ka brokoliõisikud ja keeda veel umbes 5 minutit.
Tõsta pott tulelt ning lisa supile puhastatud suitsulõhe ja peotäis maitserohelist. Püreesta kogu kupatus kas blenderis, köögikombainis või saumiksriga.
Vala püreestatud supile lisaks kohvikoor ja esialgu poole sidruni mahl. Maitsesta (julgelt) soola ja purustatud musta pipraga. Maitse, vajadusel lisa ka teise poole sidruni mahl või soola, pipart.
Tõsta pott tulele tagasi ja kuumuta keemiseni.

Nüüd tee endale üks suur pai, haara supimoll ja üks korralik viil leiba ning lase hea maitsta!